Laupäevaks, peale Berliini Eesti kooli, oli meil planeeritud nädalashopping. Piima- ja leivavarusid tuleb jooksvalt täiendada. Arvestades, et mina piima ei joo, panen ainult tilga kohvile, siis meie meespere on nagu kaduma läinud vasikas. Alla 6 liitri korraga poest tuua on parasjagu mõttetu ning needki varud saavad üsna kiirelt otsa. Kaob nagu mutiauku. Juba pikemat aega üritame ostelda korra nädalas (jätame piima ja leiva mängust välja). Eelmine aasta mai-detsember ma peaaegu poes ei käinudki. Meie lemmikpood pakkus kojuveo teenust ja tellisime kõik internetist. Ja just kui ma olin jõudnud serviciga ära harjuda, teatasid nad, et alates 23.detsember nad enam antud teenust ei paku. Oh jah, tuleb jälle ise poes käima hakata.

Et aga see nii tüütu ja pikk ei oleks, on meil valmis tehtud nimekiri vajalike toiduainetega selles järjekorras, kus nad poes asuvad. Nii ei jää miski kahe silma vahele ning saab poest välja enam-vähem maksimumkiirusega. Menüüd koostan puhtalt isude põhjal. Mingi periood ei söönud me peaaegu üldse liha ja praegu tundub, et me ainult sellest toituksimegi. Nädalamenüüd koostades püüan jälgida, et oleks nii liha kui ka juurviljadega roogasid. Kindatele päevadele midagi ei planeeri ja pigem käib söögitegemine jälgides toiduainete kuupäevi. Alati on tagavaraks nn lihavabad toidud, mille koostisained pikalt kapis seista võivad.

Järgmisel/ülejärgmisel nädalal planeerime süüa:

• Peedi-kitsejuustupirukas
• Paneer saag
• Klimbisupp
• Peedisupp
• Veiselihaburger coleslaw salatiga
• Sealiha - PORGANDI (meil on üks porganifänn) kaste, salat, kartul/riis
• Kapsahautis
• Köögiviljawok munanuudlitega
• Lillkapsas parmesaniga ja koduste kotlettidega

Laupäeva hommikupoolikul oli meil plaan minna Berliini Eesti kooli, aga kahjuks ärkas noorhärra väikese palavikuga ning jätsime see nädal tunnid vahele. Selle asemel jätsin isa lastega koju ning läksin ise järgmise kahe nädala toiduvaru ning ka mähkmevaru neiule. Kokku ostlesin puhtalt (peaaegu - chia seemned tulid nimekirjaväliselt) nimekirja alusel ja ostukäru oli triiki täis. Kogu selle tavaari ja mähkmete peale kulus meil kokku 140 eurot kopikatega. Ostetud sai ka majapidamistarbeid, lademetes taskurätikuid ja muud vajalikku. Umbes 15 euro eest oli lihatooteid, 6 eurot külmutatud spinat ja külmutatud vaarikad. Piimatoodetele ja võileivamaterjalile kulus umbes 25 eurot, kuivainetele (maitseained, jahud,seemned, pähklid, sojakaste jne) umbes 35 eurot ning puu-ja juurviljadele umbes 30 eurot. See nii laias laastus silmadega üle nimekirja minnes. Ilmselt me elaks selle varuga ka kolm nädalat muretult, aga loomult kogujana peab mul igaks juhuks nädalavaru kuivaineid ja sügavkülmutatud toitu varus olema.

Ostunimekirja teen ma eelkõige endale, et aru saada, kui palju tuleb koju sellist mittevajalikku kraami. Teatud asjad on muidugi luksus nagu nt Tonka oad ja värskelt pressitud apelsinimahl, aga on ka asju, mida poleks üldse vaja. Nt šokolaad, krõpsud/snäkid, saiakesed jne. Seekord rändas minuga koju pakk läätsekrõpse, sest ma olen nendest palju head kuulnud ning tahtsin ise järgi proovida. Sokolaadi on meil jõuludest terve kapp täis ja seda oleks parem üldse mitte osta. Lisaks saaks ilmselt kokku hoida beebitoidult, aga meile neiu keeldub minu tehtud toitu söömast ja eelistab ainult ja ainult poetoite. No jah siis.

Eile sõime ahjuliha porgandiga ja kartuliga ning õhtusöögiks oli peedisupp. Seda peedisuppi saab ka täna veel õhtusöögiks süüa. Supiga on meil selline lugu, et Janile võib supp küll maitsta, aga see on tema mõttetute toitude nimekirjas number üks, pissimaterjal ja kõhtu ei pidavat täitma. Tegelt täidab küll, aga kes see viitsib nii palju süüüüüüüüa ja muudkui juurde tõsta. Mina selle eest võiks suppi pidevalt süüa, kui on hea supp. Niiet meil on kokkulepe üks supp kahe nädala jooksul

Üritan tuleval nädalal ka mõne retsepti üles panna