No kes oleks võinud seda arvata, et mina, elupõline anti-alternatiiv, hakkan katsetama erinevate jahude ja supertoiduainetega. Seda viimast te muidugi veel ei tea. Aga see selleks, küll tuleb ka see aeg, kus ma oma ökopoe kogemusest räägin ja mis sellega kaasnes. Tulles teema juurde tagasi, siis noorhärrast oli mul külmkapis üks avatud keefir. Suures ekstaasis ostsin pool liitrit noorhärrale mõtlemata, et ilmselt ta seda ära ei tarbi. Lisaks tundub, et talle see ka eriti ei maitse. Ja no saksamaal keefiri leida on üldse omaette kunst - ainult kindlatest poodides ja ainult ühte sorti. Ei mingit vedelamat või paksemat või rasvarikkamat või mida iganes. Saad selle, mis topsis on.

Hommikul ärgates tuli mul siis meelde, et inimesed ju teevad keefirist pannkooke. Ja kuna ma suures..hmm..."segadusehoos" olin koju ostnud ka tatrajahu, millega ma siiani midagi peale pole osanud hakata, siis mõtlesin, et nüüd või mitte kunagi. Kerge guugeldamine andis tulemuseks, et ühtegi kindlat retsepti ma ei leia (sest liitri keefiri asemel oli mul kodus no umbes 300ml). Aga no mis seal ikka. Käärisin käised üles ja alustasin. Koguseid ma peale muna väga eriti ei oska öelda. Pannkoogi taigent teen enamasti tunde järgi - mitte liiga vedel ega ka liiga paks. Saad hakkama küll Heleni keefiri ja tatrajahu ja nisujahu pannkookide jaoks läheb sul vaja:

• 2 muna
• 300 ml keefiri
• 100 ml piima (mul oli keefir nii paks, et ma pidin teda kuidagi vedeldama, et üldse mingit jahu saaks sisse panna)
• 3-4 spl tatrajahu
• 4-5 spl täistera nisujahu
• 0,5 tl söögisoodat
• näpuotsaga soola ja suhkurt soovi korralikult
• killuke võid praadimiseks

Kuidas siis taigen kokku keerata? No nagu ikka tavalist pannkoogitaigent teed. Klopi munad lahti ja lisa keefir. Sega. Kui tundub liiga paks pane tilk piima (pole kohustuslik). Seejärel sega sisse tatrajahu ning soodaga segatud nisujahu. Ettevaatust! Erinevate tootjate jahudel on erinevad vedeliku sidumise omadused. Pane esialgu pigem vähem, sest juurde saab alati panna. Võid ka panna ainult tatrajahu (meie pole sellega veel nii harjunud ning maitse kisub lõpuks päris tatraseks). Sega taigen ühtlaseks, kui saad sellise.. hmm.. hapukoore taolise massi - mitte liiga vedel ja mitte ka liiga paks.

Antud pannkookide puhul ei pea pann õlis ujuma. Mulle üldiselt hakkab liigses rasvas praadimise lõhn vastu ning ma üritan seda vältida. Kui on hea pann (loe: ei kõrveta asju põhja), siis piisab ainult killukesest võis, et pannipind oleks rasvainega koos. Lisa kuumale pannile lusikaga parajas suuruses koogid ja prae mõlemalt poolt kuldpruuniks. Soovitan peale panni täiskuumuseni kuumutamist temperatuuri umbes poole võrra alla keerata. Koogid küpsevad küll aeglasemalt, aga ei valgu keerates laiali ja värv jääb ilusam. Koogid kõlbavad süüa ka ilma millegita. Nii läksid kohe paar tükki noorhärra kõhtu. Ka Jan, kes tavaliselt on natuke skeptiline, kui ma midagi nn. "alternatiivset" (loe: nisujahu asemel muud jahu) kasutan, ütles, et koogid on väga maitsvad ja esmaspäeval kui poed jälle avatud, siis toob ta koju uue potsiku keefiri, et ma neid veel teeksin.