Ma tean, ma tean. Blogipostitused jäävad järjest harvemaks. Kuidagi juhtus nii, et kevad tuli ja aeg kadus. Küll oli vaja rõdul lilli istudada ja noorhärraga mitu tundi pargis olla, või siis midagi muud teha. Aga rääkida oleks mul kui palju, kui keegi pildid arvutisse paneks ja igast muid asju ka minu eest teeks. Hetkel noorhärra magab, loodetavasti kaua ning mina kasutan aega vegan burgeri retsepti kirjapanekuks. (Järgmine postitus viibib natuke, kuna vahepeal pole meil internetti )

Ma juba kujutan ette, kuidas nii mõnigi teist arvab, et ma olen puhta ära pööranud. Ma ise ka arvan seda vahepeal kusjuures. Aga minu suureks üllatuseks (ega ma just väga palju sellelt ei oodanud) maitses burger väga hästi. tavaliselt on ikka need kõigevabad asjad lisaks ka maitsevabad, aga noh, ma olin väga meeldivalt üllatunud ning ilmselt läheb antud burksi versioon meie peres veel tegemisele. Kõigele lisaks tundus kinoa kotlet ka noorhärrale väga meeldivat.

KINOA KOTLET

• 180 g kinoa
• 120 g punapeeti
• 80 g sibulat
• 40 g mitte väga teravat sinepit
• 1,5 tl meresoola
• 1 tl agaragarit
• 2 tl kuivatatud majoraani
• 50 g tatrajahu
• 1 spl oliivõli

Esmalt pese kinoa (peene sõelaga) jooksva vee all puhtaks. Keeda kinoad 15-17 minutit keevas vees, kuhu on lisatud ka soola. Kui kinoa on valmis, vala kõik sõela ja lase "kuivaks tilkuda". Koori ning riivi peenikese riiviga punapeet. Koori sibul ning haki peenelt. Pane kinoa, peet, sibul ja kõik ülejäänud koostisosad suurde kaussi ning sega, kõige lihtsamini käega, ühtlaseks massiks. Vormi kotletid. Sellest kogusest saab umbes 8-10 kotletti.

BURGERI JAOKS ON SUL VEEL VAJA

• tomatit
• avokaadot
• burgeri kukleid (ma ei ole päris kindel, kas neid on eraldi mingeid vegan omi ka, me võtsime tavalised)
• salatilehti
• vegan majoneesi (no seda meil ka polnud, tegin meie tavapärase burgerikastme ja Janil oli BBQ sibulakaste)
• lisaks võid vahele panna kõike, mida hing ihkab

Edasine juhend on äkki siililegi selge. Rõsti kuklid, lõika pooleks, pane kõik hea ja parem sinna vahele ja naudi

Nagu ilmselt kõigile teada on, siis minu spetsialiteediks on tordid, koogid, küpsised ja muud magusroad. See aga ei tähenda, et ma soolaseid toite üldse teha ei oskaks. Tihti juhtub hoopis nii, et ei taha mitu nädalat/kuud ühtegi tordi/koogitegu ette võtta, vaid tahaks hoopis midagi uut ja põnevat ja soolast proovida. No risotto pole minu jaoks küll enam ammu nii uus ja põnev, aga ma usun, et nii mõnegi teise jaoks on. Risottost võib tihti jääda mulje nagu mingist eriti keerulisest ja kompaktsest roast, aga tegelikult ta seda kohe üldse pole. Ainuke võib-olla niiöelda miinus on see, et temaga peab kogu valmimise aja tegelema. Pluss poolelt, vähemalt meil, on kodus olemas alati kõik vajalikud toorained ühe hea risotto valmistamiseks ning tihti ei lähe selle valmistamiseks rohkem kui 25 minutit.

Eks nagu igal teisel inimesel, on ka minul vaimuvaeseid aegu, kus võiks hommikuks, lõunaks ja õhtuks süüa ainult võileibu. Kahjuks nii see enam ei lähe, kuna noorhärra tahab ka midagi süüa ja võileiva jaoks on ta veel päris noor. Antud retseptini jõudsin poes süüa ostes, kui Jan mult igal sammul uuris, et mis me järgmine nädal ikka süüa teeme ja kas ma ikka tean, et mu peedid seisavad külmkapis juba mitu nädalat. Esmalt pakkusin ma välja peedisupi idee, mis kiirelt maha laideti. Nimelt polevat supp mingi toit. Ja siis jäigi üle ainult ahjupeeti teha.

Antud retsepti pole ma kuskil maha vehkinud ning võin suures osas enda omaks lugeda. Ka ei tee ma päris klassikalist risottot, vaid natuke kalorivaesemat varianti oma kaloririkkast suurest vennast ehk siis toorjuustuga. Antud kogus on sobilik neljale inimesele ning valmib koos ettevalmistusega umbes 40 minutiga.

AHJUPEET

Esmalt valmista ette ahjupeet. Selleks on sul vaja:

• 2-3 suuremat toorest peeti
• rapsi-või päevalilleõli
• soola
• pipart
• 1 tl fariinsuhkurt
• valgeveiniäädikat

Eelsoojenda ahi 200 kraadini. Koori peet ja lõika kuubikuteks. Pane peet ahjuvormi või plaadile, lisa kõik ülejäänu peale veiniäädika. Sega ning küpseta 20 minutit. Nüüd lisa natuke valgeveiniäädikat ning küpseta veel umbes 10 minutit. Peet peaks ahjust tulles olema al dente ning krõmpsuma hamba all.

RISOTTO TOORJUUSTUGA

• ~250 g risottoriisi
• 1 suurem sibul
• 1 dl valget veini
• puljongit (1-1,5 liitrit umbes)
• spl võid
• 100 g Philadephia väherasvast või tavalist toorjuustu (ilmselt mõni teine tootja sobib ka)

Haki sibul väikesteks tükkideks. Kuumuta poti põhjas või ning prae selles sibul klaasjaks. Lisa risottoriis, sega ning kuumuta korraks läbi. Nüüd lisa pidevalt segades valge vein ja oota, kuni alkohol välja aurustub ning riis veini endasse imab. Sellest hetkest alates, peaks riisi pidevalt segama, kõige parem oleks puulusikaga, sest see ei lõhu riisiteri nii palju. Nüüd tuleb hakata vähehaaval lisama puljongit. Alguses võib panna terve kulbitäie ning kui on näha, et vedelik imendub aeglasemalt, siis peaks panema vähem. See protsess võtab aega kuskil 15 minutit. Kui sulle tundub, et riis ei ime enam nii palju vedelikku sisse, siis edasi teen mina maitsmismeetodil. See tähendab, et iga natukese aja tagant ma proovin paari tera, kas nad on valmis. Risottot ei tohiks üle keeta, sest siis on tulemus nagu riisipuder. Riis ei tohiks olla ka kõva, kuid peaks säilitama oma kuju. Kui sulle tundub, et riis on pehme ja risotto valmis, siis võta tuli alt ära ning lisa toorjuust. Selleks ajaks on ka ahjupeet juba küpsenud. Sega peeditükid risotto sisse ning serveeri kitsejuustuga.

PEEDIKRÕPSUD

Kui sul on kodus peeti liiga palju, siis võid sellest valmistada peedikrõpsud. Ja minu arvates on nad imemaitsvad - kergelt magusad, krõmpsud ja soolakad. Segane, ma tean, aga täiesti kindlalt proovimist väärt.

Peedikrõpsude valmistamiseks koori peet ning viiluta õhukesteks viiludeks. Ma sain terava kööginoaga küllalt hästi hakkama, aga appi tuleb ka ilmselt juurviljakoorija, mandoliin või riiv. Igatahes, tupsuta viilutatud peedid köögipaberiga kuivaks ning pane kaussi. Sinna kaussi pane ka natuke oliivõli ning soola. Samuti võib sinna vastavalt maitse-eelistustele lisada küüslauku, tsillit, ürte jne. Nüüd lao aga peediviilud üks haaval ahjuplaadile ning pane eelsoojendatud ahju pöördõhuprogrammiga 220 kraadi juurde küpsema. Küpsetusaeg on umbes 20-30 minutit. Mina soovitaks krõpsudele aegajalt pilgu peale visata, kipuvad teised kiirelt kõrbema minema ja siis on krõpsust tolku mala. Jahuta ja naudi

Kogu selle magusa vahele oleks hea võtta üks (või mitu) ampsu soolast. Jah tõesti, ma teen vahepeal ka soolaseid toite. Need muidugi tavaliselt oma välimusega ei üllata ja kuna süüa tuleb iga päev, siis ei tule mul ka pähe nendest pilti teha. No ühesõnaga siis meie kodused toidud. Ja ei, me ei söö iga päev torte ja kooke. Me ainult veereksime siin (muidugi mõni meist veereb juba mitu aastat). Aga enamasti saab magusat valmistatud mingil puhul - külalised, sündmus, tähtpäev või keegi tellib miskit. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Jan tõi mitu päeva?nädalat? tagasi koju keedetud peete, kui ma olin palunud talle poest noorhärrale juurikaid tuua, mis ei oleks porgand või kartul ja mida saaks püreeks teha. No ütleme nii, et keedetud peeti ei osanud ma oodata. Ja siiani polnud seda ka keegi söönud. Aga kuna keedetud ja vaakumpakendisse pakendatud peet elab üle ka väiksemat sorti sõjad ja tähtaeg kukkus tal alles küll juunis, otsustasin ma temast täna kotlette teha. No koos väherasvase veiselihaga (tegelikult rasvatu veiselihaga). Kotlette mugisid mehed võidu. Noorhärra sõi ära poolteist peedikotletti küüslaugu kastmes. No kastet oli tal seal küll alla ühe teelusika, aga ma ikka imestan, kuhu nad selle toidu panevad. Laiusesse nad kumbki väga ei "kasva". Aga kotlettidest siis:

• 500 g riivitud keedetud peeti
• 500 g veisehakkliga
• 2-3 suurt küüslauguküünt
• üks keskmine sibul
• 2 muna
• riivsaia
• pipart
• 1 tl soola (soovil - tegin pool kogusest ilma soolata. Erilist vahet märgata ei ole, kuna peet on magus juurikas)

Sega kõik ained käega kokku ning mätsi ümarad kotletid. Aseta kotletid küpsetuspaberiga voodertatud ahjuplaadile ning küpseta 20 minutit 200 kraadi juures Poole küpsemise ajal keera kotletid ahjus ringi. Ja valmis nad ongi. Serveeri küüslaugukastme ja kartuliga (sobivad väga hästi ka ilma kartulita, kui pole viitsimist). Sellest kogusest saab umbes 16 kotletti.

Vabandan, kui sõna kotlet siin sada korda valesti on käänatud. Eesti keel ei olnud koolis mu tugevaim aine ja ütleme, et viimase 8 aastaga pole ta ka ilmselt väga paranenud.