Oi oi oi. 20 päeva olen siin luuslanki lasknud ja pole üldse kohe viitsinud arvutit tööle panna. Aga no parandame selle vea kohe ära. Teisipäev oli ainuke päev, kus lubati halba ilma. No vihma. Kuna plaan oli kolmapäeval minna müürile, siis otsustasime sellel päeval vabalt võtta ning natuke ümbruskonnas uudistada ning niisama puhata. Et meie hotell asus Lama Templi peaaegu, et kõrval, siis külastasime seda. Tegu on siis suurima budistliku templiga väljaspool Tiibetit ja no suur on ta küll. Ma pole nii suurt Buddhat elusees näinud ja ilmselt ei näe ka kunagi.

Igatahases koosnes tempel vist viiest hoonest, mis olid paigutatud üksteise taha. Iga järgnev hoone oli eelmisest suurem, kõrgem ja suurema Buddhaga. Iga hoone ees olid suured lõkked ning mingid muud asjad, kuhu sai viirukeid sisse toppida. Iga hoone ees, tuli siis palvetada ja kolm viirukit põlema panna ning siis võis edasi Buddha juurde minna ning hoonest läbi järgmise juurde. Ja no viimane Buddha oli kohe päris kindlalt sama suur kui üks viie korruseline maja kui mitte kõrgemi veel. Kahjuks seal pilti teha ei tohtinud.

Pärastpoole jalutasime mööda Confuciuse templist, kuhu me sisse minna ei viitsinud ning läksime oma party/toidutänavale jälle. Seal sõime ka lõunat ning uudistasime niisama hutongides ringi ja tulime varakult koju ära. Egas midagi huvitavat väga polnudki. Eks vaadake pilte ja homme juba (jah, homme, ma luban ) suurest Hiina müürist.

Otsustasime kõik põhilised vaatamisväärsused kohe alguses ära vaadata, siis on lõpus rohkem logelemiseks aega. Niisiis võtsime plaani minna vaatama Taevale pühendatud templit ning shoppama seal lähedal asuvasse Pearl Marketisse. Pidi tulema natuke sellisem vähem aktiivsem päev, aga nojah. Temple of Heaven on järjekordne must visit koht. Tegu on suure pargiga, kus asuvad erinevad hooned, mis olid enamasti mõeldud ohverdamiseks. Aga koht ise on imeilus. Hiinlaste uskumuse kohaselt on taevas ümmargune ning maa kandiline ning seetõttu on park ka pool ümar ning pool ruut, sest pühendatud on ta ju maale ja taevale. Põhiline Hall of Prayer on ümmargune, sest palvetatakse taeva poole ikka ning selle ümber on kandiline väljak, sest palved tulevad ikka maalt ju.

Kuna Jan on ka tohutu parkide fänn, siis oli meil parke plaanis mitu ning me eeldasime, et parkides saab ikka murul ka lesida. Hiina parkides tundub, et seda väga teha ei saa, sest esiteks on kõigel aed ümber ning teiseks on kõik nii kuiv, et muru neil peaaegu et ei olegi, kui just ei kasteta. Pargis olid ka erinevad lilleaiad - nt kirsipuud, mis küll meie saabumise ajaks olid ära õitsenud, aga ka pojengid ning roosid. Viimased polnud veel õitsema hakanudki.

Pärast parki läksime me üle tee turule shoppama. Pearl Market peaks olema nagu turg ning nagu nimest aru saada, siis eelkõige müüakse seal pärleid. Muidugi pärlite seas ka muid asju, enamasti järgitehtud bränditooteid. Esimestel päevadel imestasin alati, et kuidas need hiinlased jaksavad endale kõik osta Columbia või The North Face jopesid, kõikidel on mingi keskmisest kallima brändi asi seljas. Nii kaua kuni ma jõudsin sinna turule ning noorhärrale pakuti The North Face jopet ja mulle ja mu abikaasale. Siis jõudis mulle laksust kohale, et me oleme ju Hiinas, ofkooors. Aga no ausalt tunnistades, mina eriti vahet ei tee originaalil ja järgitehtud asja pelgalt peale vaadates.

Turul sai kõvasti kaubelda ning ma endalegi üllatuseks avastasin, et ma olen selles päris hea. Minu jaoks oli asi hästi saadud, kui müüja hakkas juba vihakseks minema. Aga no ega ma ei käskinud tal seda endale müüa, ta oleks ka võinud ei öelda. igatahes tegi see nii mulle kui Janile palju nalja ning pärlitest käevõru kõrval sai soetatud ka siidisall, noorhärrale uued papud ning nii mõndagi muud. Nüüd aga pildid

No nüüd läks küll natuke rohkem kui paar päeva mööda, aga parem hilja kui mitte kunagi. Muidugi vabanduseks võin öelda, et ma istun enamasti noorhärraga mänguväljakul liivakastis ja kui tema magama läheb, siis tahaks lihtsalt vedeleda ja mitte pilte sorteerida ja postitust kokku panna. No ja mind ootas ka 5 pesumasinatäit triikimata pesu, mille ma lõpuks eile siis triigitud sain. Ning täna on vaba päev ja nn isade/meestepäev siin Saksamaal ja Jan ütles, et tema tegeleb lapsega, et ma saaks oma postitused lõpuks ometi kirja. Aga ega ma täna ei lõpeta. Jõuan rääkida ainult teisest päevast.

Meie esimesed päevad Pekingis olid soojad ja tuulised. Päike paistis enamasti lagipähe ning kuna me naiivselt arvasime, et see nii ei ole, siis päikesekaitsekreemi ei taibanud kumbki meist kaasa võtta. Seetõttu eelistasime ka enamasti hiinlastega sarnaselt pikemaid riideid. Me muidugi ka parajad külmavaresed, mul tihti ka 27 kraadiga pikad püksid ja kampsun seljas. Aga see selleks. Teiseks päevaks olime planeerinud sõita natukene kaugemale ehk siis metroo lõpp-peatusesse. Suvepalee. Hommikul hotellist välja astudes avastasime, et hotelli hoovi on maha pandud muru ning seal on tulemas pulmad.

Minu paaniline hirm metroo sõidu ees ning, et meid seal laiaks litsutakse oli ka asjatu. Mahtusime ilusti ning laiaks ka ei litsutud. Kuigi ma pean mainima, et hiinlaste puhul on imelik see, et nad pressivad enne jumala eest sisse, selle asemel, et oodata, kuni teised välja tulevad. Käituda nad eriti ei oska ja selline tunglemine ja teistega mitte arvestamine on täiesti tavaline. Igal juhul saime metrooga sõidetud, mahtusime sisse ja pressisime ennast ka läbi tungleva rahvahulga välja ka. Lisaks otsustasime sellel päeval käru mitte kaasa võtta, kuna palee pidi asuma mäe otsas. Teatavasti hiinlastele meeldib asju mägede otsa ehitada ning sinna viivad ainult trepid. Käruga aga treppidel ei sõida. Ja koguaeg teda mäkke käruga tassida pole ka kõige mugavam. Noorhärrale aga meeldis tema matkaseljakott ning oli seal väga rahul. Samuti tegi see ka meie elu palju kergemaks.

Kui ma Keelatud Linna kohta julgesin öelda, et selle võib vaevata vahele jätta, siis Suvepalee on minu meelest just selline koht, mis on must visit. Erinevalt Keelatud Linnast on seal ilus ja seal on ka midagi vaadata. Saab mäkke ronida ning majad on ilusad ja värvilised. Vaade on hea, saab paadiga sõita. Aga rahvast on ka palju. Me veetsime seal hea mitu 4-5h. Ainuke asi on see, et oma söögi võiks kaasa võtta, sest ega seal midagi osta ei ole. Aga ega siin polegi enam miskit väga öelda, näitan parem pilte. Kui kursoriga piltide pealt üle minna, siis näeb ka pildi kirjeldust