Laupäevaks, peale Berliini Eesti kooli, oli meil planeeritud nädalashopping. Piima- ja leivavarusid tuleb jooksvalt täiendada. Arvestades, et mina piima ei joo, panen ainult tilga kohvile, siis meie meespere on nagu kaduma läinud vasikas. Alla 6 liitri korraga poest tuua on parasjagu mõttetu ning needki varud saavad üsna kiirelt otsa. Kaob nagu mutiauku. Juba pikemat aega üritame ostelda korra nädalas (jätame piima ja leiva mängust välja). Eelmine aasta mai-detsember ma peaaegu poes ei käinudki. Meie lemmikpood pakkus kojuveo teenust ja tellisime kõik internetist. Ja just kui ma olin jõudnud serviciga ära harjuda, teatasid nad, et alates 23.detsember nad enam antud teenust ei paku. Oh jah, tuleb jälle ise poes käima hakata.

Et aga see nii tüütu ja pikk ei oleks, on meil valmis tehtud nimekiri vajalike toiduainetega selles järjekorras, kus nad poes asuvad. Nii ei jää miski kahe silma vahele ning saab poest välja enam-vähem maksimumkiirusega. Menüüd koostan puhtalt isude põhjal. Mingi periood ei söönud me peaaegu üldse liha ja praegu tundub, et me ainult sellest toituksimegi. Nädalamenüüd koostades püüan jälgida, et oleks nii liha kui ka juurviljadega roogasid. Kindatele päevadele midagi ei planeeri ja pigem käib söögitegemine jälgides toiduainete kuupäevi. Alati on tagavaraks nn lihavabad toidud, mille koostisained pikalt kapis seista võivad.

Järgmisel/ülejärgmisel nädalal planeerime süüa:

• Peedi-kitsejuustupirukas
• Paneer saag
• Klimbisupp
• Peedisupp
• Veiselihaburger coleslaw salatiga
• Sealiha - PORGANDI (meil on üks porganifänn) kaste, salat, kartul/riis
• Kapsahautis
• Köögiviljawok munanuudlitega
• Lillkapsas parmesaniga ja koduste kotlettidega

Laupäeva hommikupoolikul oli meil plaan minna Berliini Eesti kooli, aga kahjuks ärkas noorhärra väikese palavikuga ning jätsime see nädal tunnid vahele. Selle asemel jätsin isa lastega koju ning läksin ise järgmise kahe nädala toiduvaru ning ka mähkmevaru neiule. Kokku ostlesin puhtalt (peaaegu - chia seemned tulid nimekirjaväliselt) nimekirja alusel ja ostukäru oli triiki täis. Kogu selle tavaari ja mähkmete peale kulus meil kokku 140 eurot kopikatega. Ostetud sai ka majapidamistarbeid, lademetes taskurätikuid ja muud vajalikku. Umbes 15 euro eest oli lihatooteid, 6 eurot külmutatud spinat ja külmutatud vaarikad. Piimatoodetele ja võileivamaterjalile kulus umbes 25 eurot, kuivainetele (maitseained, jahud,seemned, pähklid, sojakaste jne) umbes 35 eurot ning puu-ja juurviljadele umbes 30 eurot. See nii laias laastus silmadega üle nimekirja minnes. Ilmselt me elaks selle varuga ka kolm nädalat muretult, aga loomult kogujana peab mul igaks juhuks nädalavaru kuivaineid ja sügavkülmutatud toitu varus olema.

Ostunimekirja teen ma eelkõige endale, et aru saada, kui palju tuleb koju sellist mittevajalikku kraami. Teatud asjad on muidugi luksus nagu nt Tonka oad ja värskelt pressitud apelsinimahl, aga on ka asju, mida poleks üldse vaja. Nt šokolaad, krõpsud/snäkid, saiakesed jne. Seekord rändas minuga koju pakk läätsekrõpse, sest ma olen nendest palju head kuulnud ning tahtsin ise järgi proovida. Sokolaadi on meil jõuludest terve kapp täis ja seda oleks parem üldse mitte osta. Lisaks saaks ilmselt kokku hoida beebitoidult, aga meile neiu keeldub minu tehtud toitu söömast ja eelistab ainult ja ainult poetoite. No jah siis.

Eile sõime ahjuliha porgandiga ja kartuliga ning õhtusöögiks oli peedisupp. Seda peedisuppi saab ka täna veel õhtusöögiks süüa. Supiga on meil selline lugu, et Janile võib supp küll maitsta, aga see on tema mõttetute toitude nimekirjas number üks, pissimaterjal ja kõhtu ei pidavat täitma. Tegelt täidab küll, aga kes see viitsib nii palju süüüüüüüüa ja muudkui juurde tõsta. Mina selle eest võiks suppi pidevalt süüa, kui on hea supp. Niiet meil on kokkulepe üks supp kahe nädala jooksul

Üritan tuleval nädalal ka mõne retsepti üles panna

Nonii. Eelmine aasta sai tehtud tervelt 3 postitust. Aga noh, see aasta on möödas ja juurde neid sinna ei tule. Miskipärast on mul juba mitu päeva tahe ja tunne uuesti blogida. Teate, kui ei peaks neid pilte panema, siis ma ilmselt blogikski tihedamini, aga ma ei viitsi nende piltidega koguaeg mässata. Pildista, lae arvutisse, vaata mingis programmis üles, salvesta jne. No ja ega ma arvutit ka just tihedamini kui korra kvartalis tööle ei pane. See selleks, vabandusi leiab alati. Aga eks ma proovin ennast nüüd parandada.

Eelmine aasta täienes meie perekond neljanda liikme võrra. See väike pisike neiu saab ülehomme juba 8-kuuseks. Umbes kaks nädalat tagasi hakkas ta meil vaikselt edasi liikuma, sinnani oli tal ema, kes teda vajadusel liigutas. Neiu on ka meil täiega memmekas, ilmselt lasteaeda lähme kahekesi, sest ta ei jää ju sammugi maha.

Suvi möödus beebiga kiirelt, käisime "Ostsee" ääres puhkamas või noh maakeeli Läänemere. Ja samuti nädala olime Jani vanavanemate karavaniplatsil. Septembris olin ma lastega kolm nädalat üksi Eestis. See läks oodatust valutumalt ning detsembri keskel tulime juba terve perega uuesti. Seekord jõudsime neiuga küll otsapidi Mustamäele Lastehaiglasse, aga tore oli ikka.

Ja siis vahetus aasta ja me tulime tagasi koju ja siin ma olengi pöidlaid keerutanud. Alanud aasta tuleb ilmselt kiire või vähemalt möödub ta kiirelt. Jan juba kurtis, et tal tunne, et me terve aasta ühelt puhkuselt teisele minemas. Ja augustist alustab neiu lasteaiateed , juba. Ja siis saabki aasta ju läbi.

Mis veel. Alates laupäevast püüan jälgida meie toidupoe kulusid ja teha nädalamenüüd. Tegelikult teen ma nädalamenüüd juba pool aastat, aga otsustasin selle siia ka kirja panna, sest siis kui ideedest puudus, teab alati kuhu vaatada ja kust retsepti leida.

Lisaks mul uus hobi. Peale noorhärra sündi käisin poes piima ja leiba ostmas ja koju tulin hoopis õmblusmasinaga. Aasta hiljem lisandus minu parki veel overlock masin ja no umbes pool aastat tagasi ma otsustasin neid rohkem kasutama hakata. Ja lisaks peab ütlema, et poodide poisteriietevalik alates 92 suurusest on alla igasugust arvestust ja ma ei taha talle selga panna est.1863 sümboolikaga särke. Lapsepõlve tuleb nautida ja selle puhul võib ka särkidel olla lemmikmänguasjad/tegelased. (Väga loodan, et neiust Frozeni või mingi muu fänni ei saa, siis võib juhtuda, et tuleb oma sõnu süüa.)

Ja neiu juba kutsubki. Loodetavasti siis peatse jällenägemiseni

No viimane postitus on olnud märtsi keskel. Ega mis teha. Tegelikult mul polnud ei aega ega tahtmist midagi kirjutada, veel vähem vaaritada. Lisaks olime me koguaeg kuskil ära. Aga no see selleks.

16.juuni sai meie "väike" noorhärra juba kahe aastaseks (14,6 kilo, 93 cm pikk ja peaümbermõõt 49,5cm). Ei tea, kuhu see aeg nii lippab. Aga noh kahene ta on, kas just kohutav kahene, aga siiski kahene. Meie väike kahene vist veel väga matsu ei jaganud, et mis see sünnipäev on, aga kingituste üle oli ta ikka üliõnnelik. Aga talle on õnneks vaja eskavaatorit, traktorit ja järelhaagist ning autosid. Ja muidugi liivakasti ja jooksuratast/jalgratas. Siis pole aega süüagi. 17.juuni pidasime all hoovis tema sünnipäeva ja kutsusime kogu jani pere ja paar sõpra kohale. See teeb kokku umbes 20 inimesti ja mul oli mahti isegi 3 kooki-torti teha, 3 salatit ning marineerida kana ja saslõkki. Aga pilti ei jõudnud ma millestki teha, sest enamus hävitati silmapilgul. Võite siis ette kujutada küpsisetorti maasikatega, banaani-sokolaaditorti ja kolme sokolaadi browniet.

Noorhärra sünnipäevapeo sidusime katsikutega ning esitlesime ka meie pere värskeimat liiget, neiut, kes liitus meiega 21.mai. Nüüdseks on enamvähem kõik beebi ära näinud ning suur külalistetung möödas. Vahepeal on neiu ka kuu vanuseks saanud ja temagi kasvab mühinal. Aga ega mul miskit muud väga polnudki öelda, panen hoopis paar pilti