Alles aasta algas ning juba on selle aasta esimene kuu läbi. Kuhu ta küll kadus? Jõulude ja aastavahetuse vahepeal tuli idee teha mulle oma kodulehekülg ning viia blogi sinna üle. Jan tegeles sellega vist terve jaanuari. Tegelikult ilmselt mitte. Keegi peab tööl ka käima Aga siin ta siis nüüd ongi, päris enda oma ja ma saan mingil leheküljel oma isiklikule administraatorile ülesandeid jagada, mida ma veel näha tahaks. Nojah, see selleks. Millega me siis hakkama oleme saanud?

Aasta algas külmetuste lainega. Esmalt sai noorhärra kuskilt nohu ja siis ma võtsin selle üheks päevaks üle, no võib-olla kaheks. Ja siis jäi Jan haigeks ning pikendas sellega oma puhkust ning samal ajal tuli meile vanaema nädalaks külla. Vanaema tulek tähendab üldiselt seda, et kodus veedame me võimalikult vähe. Kuna jaanuar on ka allahindluste kuu ning siin ikka hinnatakse asjad alla, siis sai ka päris mitu korda ostlemas käidud, küll peamiselt Janile. Üldse tundub mulle praegu, et jaanuar oli meie jaoks suur ostlemise kuu. Spontaanne käik mööblipoodi kulmineerus uute söögilauatoolide ning uue diivaniga. Aga no Jani vana IKEA diivan on ka oma elu ära elanud ning juba hädasti nõudis väljavahetamist.

Samuti sai algust tehtud pikema protsessiga "Noorhärra kolib oma tuppa". Jan oleks selle umbes poole tunniga ära lahendanud, aga no meil oli päris mitu tagasilööki. Ilmselt nendest kõige olulisem on see, et mina ei ole selleks veel päris 100% valmis. Kui ta kell 5 hommikul laulma hakkab, siis olen ma selleks 120% valmis, aga üldiselt mitte. Täna hommikul äratas ta meid näiteks kell pool 9 tõmmates oma mängukella?! spieluhr'i mängima ning nii me siis kolmekesi seda unelaulu kuulasime. Tegelikult otseseid takistusi tema kolimiseks ei ole. Jaanuaris sai soetatud lõpuks ka suur riidekapp magamistuppa ning nüüd saab asjad kuskile ära panna. Noorhärra toas ootab kirjutuslaud ära viimist ning ma lubasin puidust riiuli ka ära värvida tema raamatute jaoks. Ega alguses tal rohkem mööblit vaja ei olegi. Kunagi ammu sai tehtud kompromiss, et kui magamistuppa tuleb riidekapp, siis peab Karl oma tuppa ära kolima. No see selleks. Lisaks oli ta meil siin viimastel päevadel pea 40 kraadises palavikus. Pärast seda väikest haigusepuhangut ilmnesid aga uued oskused ning tundub, et meie niisama logelemise rööm hakkab läbi saama ning noorhärra on avastanud, et ta saab ka ise vajadusel edasi liikuda.

Kui noorhärra tuba päris valmis saab, siis ma panen mõne pildi ka. Seniks jätan ma siia selle:

Flammkuchen või Tarte Flambée on tüüpiline Alsace piirkonna toit ning nimi tõlkes võiks tähendade flambeeritud või süte kohal küpsetatud kook. Tegu on õhukeseks rullitud leivatagnaga, mille peale pannakse traditsiooniliselt kiht hapukoort (või wikipedia alusel ka kohupiima) ning peale sibulat ja peekoni. Seejärel läheb ta kõrgel kuumusel ahju ja on paari-kümne minuti pärast juba valmis.

Taigen:

• 300g jahu
• 4 spl õli
• 1 tl soola
• 125 ml mullivett

Taigna jaoks sega kõik komponendid ühtlaseks massiks ning pane umbes pooleks tunniks külmkappi. Sellest kogusest taignast saab kaks flammkuchenit.

Kui taigen on puhanud rulli umbes pool kogust küpsetuspaberil nii õhukeseks kui saad. Liiga paks taigen ei küpse ära ning jääb nätske. Õhukesele taignakihile lisa kiht hapukoort. Nüüd on edasi vabad käed. Kui soovid traditsioonilist, siis lisa õhukeseks lõigatud sibularattad ning peekoni tükid. Samas pole ka keelatud panna peale midagi muud maitsvat - tomat, lõhe, sink, juust, seened. Kõik see sobib ka ideaalselt. Ettevaatlik tuleks olla tomati lisamisega, sest viimane ajab palju vett välja ning Flammkucheni põhi ei küpse krõbedaks.

Küpseta flammkuchenit 200-220 kraadi juures, kas tavalise programmi või pöördõhuprogrammi juures.

Meie pere lemmikuteks on tomati ja mozzarellaga ning peekoni-sibula-mozzarella flammkuchen'id

Can you imagine that some time ago I promised to make some posts also in English. And with this one I thought it is totally fair do write it in English.

Anyways, what is it about. Maybe I already mentioned it somewhere that we plan to make a wall painting to Königs' room. Or maybe not. Well it's now done and I just wanted to write how to do it when you have no skills what so ever as we do (or do not have).

First of all you need to know what you want on your wall. This process took the longest time, more than half a year and for us it was the hardest part of it. When we finally agreed that we indeed want a tree with monkeys and Jaanuš wanted a lion and I desperately needed a giraffe we contacted the person who can do this for us.

Step nr.2 is to buy all the necessary equipment for the thing you plan to do and just in case buy a lot. As a Newbe in this DIY world you anyway have no idea how much you need and then it might happen you need similar painting to other rooms as well.

After you've done first two parts, comes the most important part. Step nr. 2 how to do it e.g. let someone else do it (LSEDI). Thank god we have someone in the family who can paint and was willing to do the effort for us. We are very thankful for all the work that was done. We also know that when we would have painted it, it would probably have ended with painting the wall back white.

And this is how easy it is - just follow 1 and 2 and 3 and it's done. (P.S. We also helped a little, at least we'd like to think that )