Nonii. Eelmine aasta sai tehtud tervelt 3 postitust. Aga noh, see aasta on möödas ja juurde neid sinna ei tule. Miskipärast on mul juba mitu päeva tahe ja tunne uuesti blogida. Teate, kui ei peaks neid pilte panema, siis ma ilmselt blogikski tihedamini, aga ma ei viitsi nende piltidega koguaeg mässata. Pildista, lae arvutisse, vaata mingis programmis üles, salvesta jne. No ja ega ma arvutit ka just tihedamini kui korra kvartalis tööle ei pane. See selleks, vabandusi leiab alati. Aga eks ma proovin ennast nüüd parandada.

Eelmine aasta täienes meie perekond neljanda liikme võrra. See väike pisike neiu saab ülehomme juba 8-kuuseks. Umbes kaks nädalat tagasi hakkas ta meil vaikselt edasi liikuma, sinnani oli tal ema, kes teda vajadusel liigutas. Neiu on ka meil täiega memmekas, ilmselt lasteaeda lähme kahekesi, sest ta ei jää ju sammugi maha.

Suvi möödus beebiga kiirelt, käisime "Ostsee" ääres puhkamas või noh maakeeli Läänemere. Ja samuti nädala olime Jani vanavanemate karavaniplatsil. Septembris olin ma lastega kolm nädalat üksi Eestis. See läks oodatust valutumalt ning detsembri keskel tulime juba terve perega uuesti. Seekord jõudsime neiuga küll otsapidi Mustamäele Lastehaiglasse, aga tore oli ikka.

Ja siis vahetus aasta ja me tulime tagasi koju ja siin ma olengi pöidlaid keerutanud. Alanud aasta tuleb ilmselt kiire või vähemalt möödub ta kiirelt. Jan juba kurtis, et tal tunne, et me terve aasta ühelt puhkuselt teisele minemas. Ja augustist alustab neiu lasteaiateed , juba. Ja siis saabki aasta ju läbi.

Mis veel. Alates laupäevast püüan jälgida meie toidupoe kulusid ja teha nädalamenüüd. Tegelikult teen ma nädalamenüüd juba pool aastat, aga otsustasin selle siia ka kirja panna, sest siis kui ideedest puudus, teab alati kuhu vaatada ja kust retsepti leida.

Lisaks mul uus hobi. Peale noorhärra sündi käisin poes piima ja leiba ostmas ja koju tulin hoopis õmblusmasinaga. Aasta hiljem lisandus minu parki veel overlock masin ja no umbes pool aastat tagasi ma otsustasin neid rohkem kasutama hakata. Ja lisaks peab ütlema, et poodide poisteriietevalik alates 92 suurusest on alla igasugust arvestust ja ma ei taha talle selga panna est.1863 sümboolikaga särke. Lapsepõlve tuleb nautida ja selle puhul võib ka särkidel olla lemmikmänguasjad/tegelased. (Väga loodan, et neiust Frozeni või mingi muu fänni ei saa, siis võib juhtuda, et tuleb oma sõnu süüa.)

Ja neiu juba kutsubki. Loodetavasti siis peatse jällenägemiseni

No viimane postitus on olnud märtsi keskel. Ega mis teha. Tegelikult mul polnud ei aega ega tahtmist midagi kirjutada, veel vähem vaaritada. Lisaks olime me koguaeg kuskil ära. Aga no see selleks.

16.juuni sai meie "väike" noorhärra juba kahe aastaseks (14,6 kilo, 93 cm pikk ja peaümbermõõt 49,5cm). Ei tea, kuhu see aeg nii lippab. Aga noh kahene ta on, kas just kohutav kahene, aga siiski kahene. Meie väike kahene vist veel väga matsu ei jaganud, et mis see sünnipäev on, aga kingituste üle oli ta ikka üliõnnelik. Aga talle on õnneks vaja eskavaatorit, traktorit ja järelhaagist ning autosid. Ja muidugi liivakasti ja jooksuratast/jalgratas. Siis pole aega süüagi. 17.juuni pidasime all hoovis tema sünnipäeva ja kutsusime kogu jani pere ja paar sõpra kohale. See teeb kokku umbes 20 inimesti ja mul oli mahti isegi 3 kooki-torti teha, 3 salatit ning marineerida kana ja saslõkki. Aga pilti ei jõudnud ma millestki teha, sest enamus hävitati silmapilgul. Võite siis ette kujutada küpsisetorti maasikatega, banaani-sokolaaditorti ja kolme sokolaadi browniet.

Noorhärra sünnipäevapeo sidusime katsikutega ning esitlesime ka meie pere värskeimat liiget, neiut, kes liitus meiega 21.mai. Nüüdseks on enamvähem kõik beebi ära näinud ning suur külalistetung möödas. Vahepeal on neiu ka kuu vanuseks saanud ja temagi kasvab mühinal. Aga ega mul miskit muud väga polnudki öelda, panen hoopis paar pilti

Viimane postitus on tehtud kuu aega tagasi. Ka arvuti tervitas mind jälle, et ma üle kuu aja olen suutnud ta tööle vajutada. Teate, kohe ausalt pole olnud viitsimist ja tahtmist ja igast muud asjad on ka vahele tulnud. Loodan, et nüüd see mõõnaperiood hakkab taanduma ja postitusi hakka jälle tulema. Aga kuna ma pilte ei viitsi "töödelda", siis kirjutan niisama.

Hetkel ootan juba vist mitu tundi, et kaamerast pildid kõvakettale pandud saaks ja siis peab neid hakkama ka sorteerima. Jani emal on siin traditsioon teha kalendreid ja iga aasta peame talle 10 pilti saatma. Ja viimati tegime me pilte vist aprillis kui hiinas käisime Saab siis ainult reisipilte meist. Suvel kui Eestis olime, siis meil kaamerat kaasas polnud ja ma pole ka kõige tragim piltide tegija telefoniga ja siis nende arvutisse panemine jne. Ütleme ausalt, ei viitsi.

Sepembri lõpus hakkas meil sünnipäeva kuu ning see kestis kuni oktoobri lõpuni ja nüüdseks pole vist veel kõikidel jõudnud käia. Algab see trall 21.september ja lõppeb Halloweenil. Siis võib kindel olla, et viimnegi kui nädalavahetus on planeeritud mingi peoga kuskil. Endi sünnipäevasid me see aasta ei pidanud. Ja otsustasime ka, et jõuluks üksteisele kinki ei tee, vaid ostame elutuppa vaiba. Ma juba niiiiiii niiiii kaua tahan vaipa. Jan minu vaimustust vaipadest muidugi ei jaga, aga mis tal üle jääb. Mul on välja valitud üks kollane IKEA täisvillane vaip, mis sobib nii kardinate kui diivaniga.

Noorhärra käib siin vahelduva eduga lasteaias. Tihti on nii, et nädal-kaks lasteaias ja siis nädal kodus. Saksa lasteaias ju nohu ja köha haiguseks ei loeta ja koguaeg kuskil keegi läkastab või nina jookseb. Ja siis sinna otsa tulevad need vanemad, et mu lapsel väike palavik, ma ikka tõin ta täna või et tal eile diagnoositi keskkõrvapõletik, aga no mis see siis ikka on või mu laps oksendas öö läbi ja täna on kõht lahti, aga ma pean tööle minema. Ahastus tekib lausa. Vähe sellest, et noorhärra seda kõike põdema peab, siis toob ta selle koju meile ka. Ma olin ääretult tänulik kolmepäevasele oksendamistõvele ning nädala pärast sinna otsa saadud põskkoopapõletikule, millest ma siiani pole lahti saanud ning endiselt kõnnin kikivarvul, et pea ei kumiseks.

Lisaks siin haigena voodis lamades mõtlesin ma välja, miks neil kõikidel tatt lippab. Jalutan mina siis ükspäev rahulikult lasteaeda härrale järgi ja vaatan juba kaugelt, et aken mänguruumis on pärani lahti ja tuled põlevad. Mõtlesin siis, et ei tea, kus need lapsed on. Kohtusin veel ühe teise emaga, kes oli just oma pojaga lahkumas ja rääkisime paar sõna, vedasi käru keldrist välja, võtsin ennast riidest lahti, sest seal on niiii palav alati ja läksin rühma. Aken oli endiselt pärani lahti, kasvatajad istusid akna ees ja lapsed mängisid rahulikult põrandal. Õues paar kraadi. Oleks pidanud midagi sellel hetkel ütlema, aga otsustasin esmalt kodus arutada, et äkki see saksamaal tavaline, et niimoodi "tuulutatakse".

Igatahes täna Jan siis kasvatajatega sellest ka vestles, et tema arvastes ei ole see normaalne ja kui vaja tuulutada võiks lapsed ikka kuskile teise tuppa viia. Kasvatajad olid, et aga siin on nii palav ja see ainult kaks minutit. No tutkit brat, mingist kahest minutist pole juttu. Keeraku kütet maha siis, kui on keskküte, siis iga pool, kui koguaeg palav on. Aga nemad väidavad, et nemad lapsi ei külmeta. Ma käskisin Janil ka sõnad peale lugeda, et kui noorhärra õue läheb, siis kindad käes, müts peas ja sall kaelas. Muidu nad peale mütsi väga midagi ei taha panna. Eks näis, kas olukord muutub, ma kindlasti jälgin seda akna asja ja hakkan kasvõi keset päeva ekspromt sealt mööda jalutama.

Aga natuke helgematest teemadest veel, et noorhärral oli siin esimene lasteaiapidu vahepeal. Kahjuks neil selliseid ägedaid tantsu ja laulu ja ringmänguga kontsert-pidusid ei ole nagu mina lasteaiast mäletan, aga noh, eks ma pean siis selliste pidudega leppima. Hingedepäeval oli neil laternafestival koos lastedisko ja lõkke ja koogipuhvetiga. Kahjuks hakkas vihma sadama ja meie jaoks lõppes see üritus kiiremini, kui oleksime tahtnud, aga vihmast külmetada ka ei soovinud. Samas meie väike söödik sai oma koogitüki nahka pandud ning õues joostud ja ega ta muud soovida ei olekski osanud. Laternast oli tal täiega ükskõik. Järgmisena tuleb detsembris, juba kuu aja pärast rühmas väike jõulupidu, aga selle kohta meil infot rohkem veel ei ole.

Kirjutasin küll alguses, et ei viitsi pilte otsida, aga leidsin kolm sobivat ka siia postitusse Tsaupakaa ja järgmise korrani