Nonii. Eelmine aasta sai tehtud tervelt 3 postitust. Aga noh, see aasta on möödas ja juurde neid sinna ei tule. Miskipärast on mul juba mitu päeva tahe ja tunne uuesti blogida. Teate, kui ei peaks neid pilte panema, siis ma ilmselt blogikski tihedamini, aga ma ei viitsi nende piltidega koguaeg mässata. Pildista, lae arvutisse, vaata mingis programmis üles, salvesta jne. No ja ega ma arvutit ka just tihedamini kui korra kvartalis tööle ei pane. See selleks, vabandusi leiab alati. Aga eks ma proovin ennast nüüd parandada.

Eelmine aasta täienes meie perekond neljanda liikme võrra. See väike pisike neiu saab ülehomme juba 8-kuuseks. Umbes kaks nädalat tagasi hakkas ta meil vaikselt edasi liikuma, sinnani oli tal ema, kes teda vajadusel liigutas. Neiu on ka meil täiega memmekas, ilmselt lasteaeda lähme kahekesi, sest ta ei jää ju sammugi maha.

Suvi möödus beebiga kiirelt, käisime "Ostsee" ääres puhkamas või noh maakeeli Läänemere. Ja samuti nädala olime Jani vanavanemate karavaniplatsil. Septembris olin ma lastega kolm nädalat üksi Eestis. See läks oodatust valutumalt ning detsembri keskel tulime juba terve perega uuesti. Seekord jõudsime neiuga küll otsapidi Mustamäele Lastehaiglasse, aga tore oli ikka.

Ja siis vahetus aasta ja me tulime tagasi koju ja siin ma olengi pöidlaid keerutanud. Alanud aasta tuleb ilmselt kiire või vähemalt möödub ta kiirelt. Jan juba kurtis, et tal tunne, et me terve aasta ühelt puhkuselt teisele minemas. Ja augustist alustab neiu lasteaiateed , juba. Ja siis saabki aasta ju läbi.

Mis veel. Alates laupäevast püüan jälgida meie toidupoe kulusid ja teha nädalamenüüd. Tegelikult teen ma nädalamenüüd juba pool aastat, aga otsustasin selle siia ka kirja panna, sest siis kui ideedest puudus, teab alati kuhu vaatada ja kust retsepti leida.

Lisaks mul uus hobi. Peale noorhärra sündi käisin poes piima ja leiba ostmas ja koju tulin hoopis õmblusmasinaga. Aasta hiljem lisandus minu parki veel overlock masin ja no umbes pool aastat tagasi ma otsustasin neid rohkem kasutama hakata. Ja lisaks peab ütlema, et poodide poisteriietevalik alates 92 suurusest on alla igasugust arvestust ja ma ei taha talle selga panna est.1863 sümboolikaga särke. Lapsepõlve tuleb nautida ja selle puhul võib ka särkidel olla lemmikmänguasjad/tegelased. (Väga loodan, et neiust Frozeni või mingi muu fänni ei saa, siis võib juhtuda, et tuleb oma sõnu süüa.)

Ja neiu juba kutsubki. Loodetavasti siis peatse jällenägemiseni