Tulin just oma elu esimeslt lastevanemate koosolekult. Ma ikka kunagi mõtlesin, et mida seal küll räägitakse ja nüüd ma tean Aga alustame algusest.

Noorhärra alustas lasteaia teed 1.august. Siin, Saksamaal, lähevad lapsed tavaliselt aastaselt lasteaeda. Mõni paneb hiljem ning mõni varem, kuid keskeltläbi siiski aastaselt. Aga lasteaeda ei saa enne minna, kui pole lasteaia kohta. Ning tihti selleks, et koht saada, tuleb kohe rasedusest teada saades ennast järjekorda panna. Vähemalt nii on jutud. Meie panime noorhärra järjekorda kolme kuuselt umbes ning ka siis ainult nelja erinevasse lasteaeda. Tavaline taks pidi olema nii 20-30 lasteaeda. Ja veebruaris saime koha ja märtsis teise ja lõpuks saime valida ka. Aga ega sellega asi ei piirdu. Enne lasteaeda minekut ning lepingu sõlmimist, tuleb esitada taotlus oma piirkonna noorsoo? sotsiaaltöö? ametisse (Jugendamt), et sul oleks tarvis Kupongi. Kupongid on siis 4-5h, 5-7h, 7-9h ja 9+ tundi. Ja siis sa täidad ära käsitsi sada miljon paberit oma töökoha ja sõiduaja ja jumal teab millega ning saadad selle postiga sinna. JA siis ootad. Kui vastust ei tule kuu kahe jooksul, siis lähed sa sinna kohale. Broneerid omale aja ja siis istud ja ootad oma aega kolm tundi.

Ning siis tuleb mingi tädi või onu su paberitega ja ohjaa, kõik on valmis, sa saad 4-5h. Enamasti sa oma saagiga rahul ei ole ning kaebad natuke, kuid annad siiski alla. Kui mõlemad vanemad töötavad täiskohaga siis saab tavaliselt 7-9h kupongi. 9+ väljastatakse harva ja enamik lasteaedu pole nii kaua lahtigi. Meie õnneks on meie lasteaed siin 6.30 - 18.00 avatud, kuigi viimased lapsed pidi koju minema natuke peale kella viite. Ühesõnaga, kupong käes, sead sammud lasteaia poole. Ega nad väikeste kupongide üle õnnelikud pole, aga no mis teha. Ja siis ootad seda aega, millal sinu leping algab ning laps lasteaeda minna saab.

Siis hakkab Eingewöchnung - sisseharjutamis periood. Kestab keskmiselt 4 nädalat. Käid lapsega lasteaias, alguses koos, siis pool tundi, siis pikemalt, siis võid pool tundi ära käia jne. Ja kui see on ka läbi, siis jeee... laps käib lasteaias. Noorhärra armastab meil lasteaeda. Ta kategooriliselt keeldub sealt koju tulemast ning tal on oma gäng. Tundub, et ta on ka selle gängi liider kohati. Igatahes on mul nii hea meel, et talle seal meeldib ning me üritame saada talle pikemat kupongi, et ta võiks kauemaks jääda. Järgmine aasta saab ta endale 7h kupongi keeleõppeks, sest tal kodus ema, kes temaga saksa keeles ei räägi. Aga see selleks.

Igatahes täna oli minu elu esimene lastevanemate koosolek. Naljakas mõelda, et ma olen juba lapsevanem ja käin sellistel üritustel, aga ilmselt varsti tundub täiesti loomulik. No ja muidugi olen ma ka suhteliselt noor, ilmselt kõige noorem ema seal, 27 aastane küll juba. Ja kui koosolek algab jäätise söömisega ning toredate lugudega lastest, siis tekib mul küsimus, et miks ma varem pole käinud. Mõnus ja tsill ja saab süüa ja nalja ja üldse tore üritus. Neid võiks tihedamini isegi olla nt korra kuus?!

Aasta lõpus on meid ees ootamas arenguvestlus. Ka seal pole ma kunagi käinud. Ma arvan, et minu vanemad pole ka kunagi minu arenguvestlusel pidanud käima. Ja siis koogilaat ja laternate festival ja igast põnevaid asju teevad nad seal. Kahju ainult, et nad nii kiiresti suureks kasvavad. Ma ei uskunud seda enne, aga vaadates, kuidas noorhärra iga päev uusi asju õpib ning areneb, siis tuleb küll tihti tunne, et varsti 18 aastat möödas ja ta kodust läinud. Aga no sinna veel 17 aastat aega õnneks

Tere hommikust või teglikult on juba ennelõuna. Ma olen siin mitu korda tahtnud teha postituse ka mõnest soolasemast suutäiest. No näiteks itaalia lihapallidest tomatikastmes või ahjus ise valmivast guljašist, aga kuidagi on juhtunud nii, et need asjad saavad enne otsa, kui ma kaamera välja jõuan võtta. Tegin siin ükspäev vanaema retsepti järgi kotlette ja mõtlesin selle ka blogisse kirja panna, aga kas mul kotlettidest pilte on? Ei ole. Noorhärra ja Jan panid nad kõik pintslisse, kiiremini kui ma üldse pildistamisele mõelda jõudsin ja nad olid ju niiiiii head. Aga nojah.

Ja eile õhtul tekkis mul selline hetk, kus ma jõudsin meie õhtusöögist pilti teha. Kahjuks on tegemist ühe kõige ebafotogeenilisema toiduga, aga no ma andsin endast oma olematute fotograafiaoskustega maksimumi ja ma luban, käsi südamel, et see on väga maitsev. Tegu on ka meie nn. kiirõhtusöögiga, sest gnocchid keevad umbes 3 minutit ja sama aja sees saab kaste ka valmis ning soe söök on laual umbes 10 minutiga. Kes julgeb, tehku proovi See on üks meie lemmikutest

Gnocchi

Osta poest valmis gnocchid. Jah, valmis. Ka mina ostan vahel 'poolfabrikaate' . Ja no kui aus olla, siis kes neid ikka ise teha viitsib. Kuigi mul on varsti plaanis proovida salvei ja pruuni või kasmtes, aga sellest kunagi hiljem. Igatahes pane gnocchid keevasse vette ning keeda madalal tulel kuni nad pinnale ulpima tulevad, siis korja nad sealt välja ja pane kastmesse.

Kaste

• peotäis kirsstomateid
• võid
• pakk mozzarellat
• tilk vahukoort
• soola

Kui oled gnocchid potti pannud, siis pane pannile võid ning prae neljaks lõigatud kirsstomatid võis kuni nad hakkavad juba kokku vajuma. Lisa tükeldatud mozzarella, sega. Mozzarella jääbki natuke selliseks suuremaks klimbiks tihti. Lisa kõige peale törts vahukoort, lase keema, maitsesta vähese soolaga. Selle aja jooksul on gnocchid juba potis valmis saanud ning ulbivad seal. Tõsta nad vahukulbiga või kuidas ise tahad välja kastme sisse, sega ning naudi. Onju imelihtne? Ja noorhärra sööb seda kohe mitu portsu.

Olen siin ilmselgelt koogilainel, sest lihapallidest ja guljašist unustasin pilti teha. Egas midagi. Saate koogipilte vaadata ja mõnda ehk ise ka proovida. Seekordne retsept pärineb raamatust "Toridid ja koogid", mille autoriks on Eva Palu. Kuna ma väga ei oska/viitsi/taha peale hakata mingite paarikümnegrammiste jäänustega, siis sai siingi mõnigaid muudatusi tehtud.

Põhi

• 100 g digestive küpsiseid
• 100 g tumedat šokolaadi

Purusta küpsised ning sega sulatatud šokolaadiga. Vooderda 20 cm vorm küpsetuspaberiga ning suru segu vormi põhja. Kõige lihtsamini saab seda teha märgade kätega. Pane ahi 185 kraadi juurde sooja.

Täidis

• 4 muna
• 100g tumedat šokolaadi
• 500 g kohupiima (maitsestamata)
• 175 g Philadelphia toorjuustu, seda õigerasvast
• 1 dl vahukoort
• 1,5 dl suhkurt

Esmalt selle koogi puhul on oluline, et kõik ained oleks toatemperatuuril. Pane munad, suhkur, kohupiim, toorjuust ja vahukoor kaussi ning sega miksriga segamini. Kalla pool segust teise kaussi. Sulata šokolaad ning sega poole taignaga. Kalla šokolaadikiht küpsisepõhjale ning selle peale tõsta ettevaatlikult valge kiht. Küpseta ahjus umbes 45 minutit. Jahuta täielikult.

Šokolaadiäär

• 75-100g šokolaadi (piima või tumedat)
• küpsetuspaberit

Esmalt mõõda ära koogivormi ümbermõõt või avuta see. Lõika küpsetuspaberist 2 cm pikem riba välja või kleebi see kokku. Riba kõrgus võiks olla sarnane koogivormikõrgusega või isegi suts kõrgem. Võta kook koogivormist välja ning pane serveerimisalusele. Sulata šokolaad veevannil ning laota oma riba tööpinnale laiali. Pintselda endale sobiva laiuse ja pikkusega šokolaadistriba küpsetuspaberile ning ära koonerda šokolaadiga. kui see on tehtud, siis tõsta šokolaadiriba (see on veel 'märg') ümber koogi ning vajuta/silu ta ilusti koogi külge. Vajadusel pintselda ka ülejäänud šokolaad sinna. Tõsta kook koos ribaga külmkappi umbes 45 minutiks kuni tunniks tahkuma.

Kui šokolaad on tahkunud, siis eemalda ettevaatlikult küpsetuspaber. Tulemus peaks jääma umbes selline:

Serveerimiseks täida kook pealt värskete marjadega ning kaunista šokolaadiga. Kook on imemaitsev ja kadus ära kiiremini, kui ma oleks arvanud. Nimelt mul pole siin väga kohupiimafänne.