Can you imagine that some time ago I promised to make some posts also in English. And with this one I thought it is totally fair do write it in English.

Anyways, what is it about. Maybe I already mentioned it somewhere that we plan to make a wall painting to Königs' room. Or maybe not. Well it's now done and I just wanted to write how to do it when you have no skills what so ever as we do (or do not have).

First of all you need to know what you want on your wall. This process took the longest time, more than half a year and for us it was the hardest part of it. When we finally agreed that we indeed want a tree with monkeys and Jaanuš wanted a lion and I desperately needed a giraffe we contacted the person who can do this for us.

Step nr.2 is to buy all the necessary equipment for the thing you plan to do and just in case buy a lot. As a Newbe in this DIY world you anyway have no idea how much you need and then it might happen you need similar painting to other rooms as well.

After you've done first two parts, comes the most important part. Step nr. 2 how to do it e.g. let someone else do it (LSEDI). Thank god we have someone in the family who can paint and was willing to do the effort for us. We are very thankful for all the work that was done. We also know that when we would have painted it, it would probably have ended with painting the wall back white.

And this is how easy it is - just follow 1 and 2 and 3 and it's done. (P.S. We also helped a little, at least we'd like to think that )

Kuigi aastavahetusest on juba küllalt kaua möödas ning enam pole ka paslik head uut aastat soovida, siis mõtlesin, et räägin mõne sõnaga meie esimesest aastavahetusest kolmekesi.

Ega me midagi suurt ei planeerinud. Selge oli see, et meie nii väikese lapsega kuskile ei lähe ning seetõttu otsustasime mõned sõbrad enne poole kutsuda. Tegime buffee laua salatite, täidetud munade, supi, lõhe ja muu hea ja paremaga ning mängisime "Bang"i ja "Twisterit". Jaanuši venna pruta tegi kaunistused, millest mul muidugi pilti pole ja ka konfetikahurid, nii et me saime mitu nädalat väikeseid paberitükikesi kokku koguda. Keskköö ajaks läksime rõdule, kust avaneb meil 180 kraadine vaade, aga no peale 10 minutit ei näinud enam väga midagi, sest suitsu olid kõik kohad täis.

Lisaks valasime õnnetina. Mina üle mitme mitme aasta ja mõni neist polnud kunagi tina valanud. Küünlaleegi kohal tina sulatamine võtab ikka tohutu kaua aega, eriti viimaste tükikestega ning enamiks meist said palju delfiine või muid kanu. Mul oli üks tükike kontsakinga kujuga ja Jaanušil oli, kui mu mälu mind ei peta, dinosaurus ja part.

Noorhärra magas terve ilutulestiku maha nagu nott ja üldse magas ta väga hästi. Minul oli rõõm olla esimeses vahetuses kella 7-10 ning seetõttu sain magada paar tundi lõunaund hoopis. Väikelapse vanemate rõõm, et saab koguaeg magada Viimased külalised lahkusid kella 3 paiku ning 2. jaanuaril tulid nad uuesti, et lõpetada ära seinamaaling ning süüa aastavahetuse jääke.

Segaduse vältimiseks. Kuigi sakslastel on 24.detsember poolik tööpäev, tähistatakse jõule siiski 24ndal. Vähemalt idas. Kölnis ja läänes tuleb keegi Christkind ja seetõttu tähistatakse jõule seal 25ndal.

Ettevalmistused algasid juba 23ndal ja 24 oli juba suht tsill. Külalised tulid kell 15 ja krabasid noorhärra enda haardesse. Sõime traditsioonilist Eesti toitu – seapraad, hapukapsas, verivorst, kõrvitsasalat. Magustoiduks tarretis. Mul pole vist veel ühtegi jõulu möödunud ilma tarretisega. Julgen arvata, et ehk on asi selles, et mu ema lihtsalt ei oska ühtegi muud magustoitu peale tarretise ja küpsisetordi. Kingitustesaak oli ka meeldiv, kõige enam sadas neid noorhärra kuuse all. Noorhärra sai endale uue madratsi ning söögitooli, dinosauruse kiige ja väiksemat pudi-padi mänguasju. Pereisa Jaanuši kuuse all peitud jalgrattatool noorhärra jaoks ja kõik sellega kaasnevad vidinad ja lisatükid ning üks kokaraamat. Kahe peale saime me veel ühe kokaraamatu, õunamahla, pesupulbri koos metallist karbiga (kahjuks on mingi eriti lõhnav pulber) ning laevukestega, mis seal “ujusid”, ahjuvormi (mis ei ole see, mida me soovisime, vaid mingi suvaline) ja uue wok panni. Isetehtud küünla ja õnneküpsised ka. Ja minu kuuse all oli Prantsuse Pattiserie täielik õpetus, ehk siis tehnika, salatikauss, mida ma juba aasta aega poes silitamas käin ja vankrikinnas. Ahjaa.. lisaks sellele saime varajaseks jõulukingiks kuusejala ja kuuse. Pole väga midagi kurta, kuigi see ahjuvorm ikka natuke kripeldab. Ei jõua minu väikesesse peakesse, miks peab mõttetutele asjadele raha kulutama. Kui inimesed tahavad täpselt teada, mis sa soovid ja siis arvavad, et kui nad ostavad midagi sarnast, siis on see sama hea. Vale ahjuvormi kinkimine on minu jaoks sama kui kunstnikule, kes akvarelle soovis guaššvärvide kinkimine või töömehele, kes soovis jõuluks Bochi lööktrelli hoopis mingi Lidlist ostetud tundmatu firma akutrelli ostmist.

Nojah. 25 pidi olema vaba päev, aga ma suutsin ikka külalised kohale kutsuda, kes siis meiega ka õhtust sõid. Ja 26 olime me oodatud perepea vanaema ja vanaisa juurde lõunasöögile. Nad olid nimelt kuskil restoranis laua kinni pannud. Nende grandioosne plaan nägi ette, et me jalutame 1,5h enne lõunasööki seal ümbruskonnas. Kahjuks aga asus restoran suhteliselt pommiaugus. Polnud seal ei teid ega midagi muud ka peale selle restorani. Sumpasime siis natuke mingis porimülkas ja tund aega enne ametlikku lõunasöögi algust istusid pooled meist juba lauas. Valida sai siis 1/4parti, 1/2 parti, hanekoib või hirveraguu vahel. Toidu lauda jõudmiseks kulus julgelt üle tunni ja noorhärra hakkas juba väga ära väsima. Aga lõpuks söödud me saime ja noorhärra sai ka uinaku tehtud.