Ma alguses arvasin, et ma tõmban selles postitused Hiina teema otsad kokku, aga päris nii see vist ei ole. Hiina müür oli üks viimaseid must visit vaatamisväärsusi meil terve reisi jooksul ning peale seda võtsime suhteliselt vabalt. Ega ausalt öeldes seal midagi muud väga teha polegi ja selline 8-10 päeva on täiesti piisav, et kõiki olulisi kohti külastada.

Kuid siiski tahtsin ma väga väga minna loomaaeda ning seda just seetõttu, et Berliini loomaaias pole mul siiani olnud au kohtuda ühegi panda või koaalaga või hoopis kuldse ahviga. Kuigi viimaste uudiste kohaselt saab ka Berliini loomaaed endale Hiinast varsti uue panda. Samuti asub Pekingi loomaaias maailma suurim sisemaal asuv akvaarium. Sellest mul kahjuks pilte küll ei ole, sest telefoni ma ei viitsinud väga välja otsida ja kaamerat ka ringi seadistada. Akvaarium oli ka meil must visit nimekirjas, aga kui nüüd täiesti ausalt öelda, siis parem on see 20 eurot nägu kulutamata jätta. Tegu on väga aasiapärase akvaariumiga, mida illustreerivad erinevad animatsioonid ning pildid ja värvilised kalad ja tohutult igast mänguasjapoode ja akvaariumid on pigem sellised nadid ja midagi peale valgete vaalade ka väga uut ja huvitavat vaadata ei ole. No delfiinid on ka, kaks või kolm. Ja sellega on üldse nii, et seal oli mingi 500 lasteaia/algklassi last, kes jooksid seal ringi nagu segased ja seisid koguaeg kõikide akvaariumite ees ja tegid igast lollusi. Aga loomaaed ise on äge. Pandad on ägedad ja 1 euro eest saab kaelkirjakuid toita ise.

Siis sellest järgneval päeval ronisime Keelatud Linna väljumisväravate vastas olevasse mäkke. See on ka park, kus kasvab Pekingis kõige rohkem pojenge ning inimesed lähevad sinna pojenge vaatama. Jingshan Park. Meie läksime sinna selle künka pärast. See on Pekingis kõige kõrgem küngas ning sealt peaks siis olema ka üks kõige paremaid vaateid. Vaade oligi hea, aga sudu tõttu ei jäänud väga palju just pildile. Ja Keelatud Linnale on sealt "hea vaade". No see on lihtsalt hunnik punaseid katuseid. Aga tore oli ikka ja lõpuks meile ju meeldis.

Ja viimasel päeval lisaks pakkimisele ja muule käisime me veel Yuyuantan Pargis. Seal on üle 4000!!! kirsipuu, mis küll meie külastuse ajaks olid õitsemise lõpetanud ning lisaks pidi seal olema ka veel pojenge, magnooliaid ja kõike muud, aga no meil jäi see kahe silma vahele. Pargi keskel on ääretult suur järv, mis täitub sadade paatidega. Park on täis ka igasugusest soost ja vanuses inimesi, kes seal igasugust liikumist/trenni/tantsu ja muud teevad.

Ja nii siis saigi meie Pekingi reis otsa. Õhtul saime pakkida ning tagasi tulime üks pagas vähem ning järgmine hommik saime juba lennujaama minna. Pekingi lennujaama rahvusvaheliste lendude hall on suhteliselt tühi, aga lagi on nii kõrge, et mõne 14 korruselise maja mahutab sinna vaevata ära. Lisaks tuli meil kas korra või kaks rongiga sõita, et oma terminali/departure gate jõuda. Pagasi annad ära ühes terminalis ja siis sõidad rongiga järgmisse, kus on turvakontroll jne. Passi ja pileteid kontrolliti meil seal 7 korda, lisaks tehti pilt ning hea, et riidest ei pidanud lahti võtma. Lennukis noorhärra magas enamasti ja kui ei maganud, siis agaraid lõbustajaid oli tal seal palju. Lisaks sai ta endale kolme aastase sõbranna ning lennukimeeskonnalt palju nänni. Et selles suhtes julgen väita, et lapsega reisimine pole midagi hullu ning nad on palju vastupidavamad, kui me eeldame.