Jõulud lähenevad meeletu kiirusega ning juba on kätte jõudnud teine advent. Ja ka noorhärra kasvab meeletu kiirusega. Püree on nüüd meie igapäevane menüü ja kahjuks ei saa miskit vahele ka jätta

Kolmapäeval käisime me arsti juures ning Potsdamer Platz’il shoppamas. Papa tööpäev jäi sellel päeval küll lühikeseks. Reedeti käib noorhärra meil ujumas ja magab teise poole päevast. Milline mõnus päev. Siis ei jõua kohe ära oodatagi, millal nupsik silmad lahti teeb. See reede oli meil mõneti teistsugune, kuna peale ujumist läksime me papa isa juurde ning jäime ka sinna ööseks. Kõik peale minu trimpasid veini ning noorhärra magas põõnas nagu karu talveunes hommikuni välja. Ma natuke pelgasin, et kuidas ta võõras kohas magab, aga tuleb välja, et temal ilmselt vahet pole. Pool laupäeva kulus meil ka seal ei millegi peale ning õhtul sain ma veeta kvaliteetaega oma pojaga. Papa meil läks meil restorani ja Volker Pispers’ile (või kuidas iganes selle nimi oli). Minu õhtusöögiks oli kolm mandariini. Vahelduseks päris mõnus.

Kuna täna õhtul tuleb/tuli meile papa vanaema külla, siis sai ka eile üks väike kook meisterdatud.

Päeval käisime mu hindust sõpradega restoranis söömas ja jalutasime mööda jõuluturge. Need, mis sinna piirkonda jäid, olid päris igavad ma ütleks, aga papa leidis meile uued mütsid ning mina sain osta endale Saaremaa kadakast pannilabida Soome Lapimaa stendilt. Rõõm missugune

Uuel nädalal miskit erilist plaanis pole. Mul on külastus ortopeedile ning nädala lõpus lähme kuuske ostma, aga sellest juba siis lähemalt.